D vitamiini positiivne toime meie tervisele on tõestatud juba aastakümneid tagasi kuid suurem osa avastusi selles valdkonnas on tehtud teadlaste poolt viimase 10 aasta jooksul. Kuidas tekib D vitamiin ja milleks meil seda vaja on?
D vitamiin on teadaolevalt ainuke vitamiin mida meie keha saab ka mujalt kui toidust. Kuigi teatud toidud – eelkõige rasvane kala aga samas ka loomamaks ja munakollane, annavad meile D vitamiini, on selle peamiseks allikaks inimeste evolutsiooni käigus kujunenud ikka päike, õigemini päikese valguses sisalduv UV kiirgus. Kas me saame D vitamiini piisavalt, et olla terve ja ennetada mitmeid ohtlikke haiguseid? Vaevalt.
On välja arvutatud, et alles 35 laiuskraadil ja sellest madalamal on päike piisavalt aktiivne, et anda D vitamiini aastaringselt. Eesti asub 59 laiuskraadil ja meie päike ei sisalda piisavalt UV kiiri septembrist aprillini mis tähendab, et looduslikul teel me sellel perioodil D vitamiini ei saa. Loomulikult võib sõita soojale maale kus päike on aktiivne aastaringselt. See aitab kindlasti tõsta D vitamiini taset kuid kahjuks ei ole kõigile taskukohane. Võib tarvitada toidulisandeid. Apteekides leiad suures valikus tablette ja kapsleid. See samuti aitab tõsta D vitamiini taset kuid ei tasu unustada, et meie keha on loodud sellisena nagu ta on sadade tuhandete aastate jooksul ja kõige loomulikum viis saada D vitamiini on ikka päikese valgusest.
Heaks D vitamiini allikaks on solaariumid. Kuigi on räägitud sellest, et solaariumivalgus ei anna D vitamiini, on see täiesti vale. Nii solaariumi kui ka loodusliku valguse UV kiired sisaldavad UVB kiirgusspektrit lainepikkusega 280-315nm. See osa vastutab nii uue pigmendi tekkimise eest meie nahas kui ka D vitamiini moodustamise eest. Teiste sõnadega – kui solaariumid meile D vitamiini ei annaks, ei annaks need ka päevitustulemust mis aga ei vasta tõele.
Kui palju D vitamiini me vajame?
See sõltub inimese vanusest, soost ja tervislikust seisundist. Täiskasvanud inimene võiks saada päevas vähemalt 2000 RÜ (rahvusvahelist ühikut) päevas kuid see kogus võib olla ka oluliselt suurem (kuni 10000 RÜ päevas) D vitamiini puuduse korral. Kuigi on keeruline arvutada välja kui palju täpselt annab üks päevutusseanss, piisab olla iga päev avatud kehaga keskpäeva päikese käes 10-20 minutit (sõltuvalt nahatüübist), et saada vajalik kogus. Kui päikest ei paista siis piisab 1 solaariumiseansist nädalas, et kindlustada minimaalne vajalik kogus D vitamiini. Tasub siinkohal arvestada, et liigse pikkusega seanss ei anna paremat tulemust vaid vastupidi – saadud põletus võib tekitada hoopis kahju.
Eestis on siiamaani tehtud D vitamiini kohta üks uuring, Tartu Ülikoolis dr Mart Kulli poolt.
Kokkuvõtet uuringust saab lugeda siit: https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/03/D_vitamiinist_TA.pdf
2015 aastal viis Solaariumikoda läbi uuringu mille käigus tõestati, et päevitamine solaariumis tõstab d vitamiini taset. Uuring viidi läbi märtsis ja selles osales 10 inimest. Uuringu käigus päevitasid osalised 10 seanssi Euroopa normidele vastavas solaariumis. Keskmiselt tõusis D vitamiini tase katserühmal 26% ja ühel osaliselt tervelt 120%!
Solaariumikoja üks eesmärkidest on selgitada inimestele päevitamisega kaasnevat positiivset mõju meie tervisele. Mõõdukal päevitamisel, olgu see päikese käes või solaariumis, sünteesib meie keha D vitamiini ja selle kasu meie tervisele on kordades suurem kui need riskid mis võivad olla seotud päevitamisega.
Loe rohkem D vitamiini kohta meie uudistes.
Huvilised saavad täiendada oma teadmisi UV valguse ja D vitamiini toimest siit:
drholick.com
vitamindcouncil.org
sunarc.org
mn.uio.no