Category

Päevitajale

Te olete oma naha minevikus ära põletanud. Kas saate seda nüüd päästa?

Isegi kui Te kasutasite beebi õli, küpsetasite end solaariumis ja ei kasutanud SPFi, pole kunagi liiga hilja oma nahka päästa.   SPF, MIS TÄHENDAB “päikese kaitse factor,” ei ole alati olnud tähtis osa nahahooldusest. Tegelikult, kui pruunim nahk muutus valgete inimeste ilu standardiks 1950ndatel, olid esimesed SPF tooted arendatud päevitamise, mitte kaitsmise jaoks. Veel 1980ndatel...
Continue Reading

Solaariumis päevitamine ja silmade ohutus

Võib olla olete kuulnud, et siseruumides päevitamine on ohutu alternatiiv päikesevõtmisele väljas, kuid see on vale. Grupp silmaarste, kirurge, nahaarste ja erinevaid teisi arste rääkisid kongressiga kohtumisel negatiivsete tervise mõjude kohta, mis on seotud siseruumides päevitamisega. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et siseruumides päevitamine tõstab naha vähi saamise riski. Kuid mis siis on täpsemalt silma tervise risk...
Continue Reading

UV kokkupuute ja melanoomi seos on nõrk tumedama nahavärviga inimestel

Kuigi praegused tõendid toetavad UV-kiirgust kui olulist naha melanoomi riskitegurit heledanahalistes populatsioonides, pole selle seose olemasolu kindaks tehtud tumedama nahavärviga populatsioonides. Süstemaatilise ülevaate tuelmused viitavad sellele, et UV kiirgus ei pruugi olla melanoomi tekkimise riskitegur tumeda nahaga inimestel. Need leiud avaldati JAMA Dermatology’s. Kuigi olemasolevate tõendite kohaselt on UV kiirgus naha melanoomi riskiteguriks heledanahalistes populatsioonides,...
Continue Reading

Väljas töötamine on seotud rinnavähi riski vähendamisega vanematel naistel

Väljas töötajad toodavad rohkem D vitamiini, mis võib neid kaitsta, väidavad teadlased. Väljas töötamine on seotud madalama rinnavähi riskiga naistel, kes on üle 50ne aastased, leiab uurmustöö mis on avaldatud internetis Occupational & Environmental Medicine ajakirjas. Väljas töötajad saavad rohkem päikesevalgust, mis suurendab nende D vitamiini tasemeid ning mis võib kaitsta rinnavähi vastu, ütlevad uurijad....
Continue Reading

Kas päike suudab meile anda piisavalt vitamiin D’d talvel?

Lausa 15 minutit päikesepaistet päevas võib osutuda tervisele kasulikuks. Kuid kas see on piisav et anda meile õige kogus vitamiin D’d? “Nii sügaval põhjas ei saa enamus meist piisavalt vitamiin D’d talvel,” ütles April Chu, meditsiiniõde Allina Health’is. Meie nahk vajab UVB kiiri mis toodab vitamiin D’d. Talve kuudel on päikese nurk nii madal, et...
Continue Reading

Päikesepaiste parandab Teie tuju ja tervist

Austraalialastele, kui elanikele kõige päikselisemast riigist maailmast, meeldib aega viita väljas ning naturaalne valgus on tähtis osa keskkonnast. Kuigi paljud arutelud käivad päikesepõletuse, naha vähi ja teiste liigselt päikese käes viibimise ohtude ümber, on uuringud leidnud kasulikke päikesepaiste mõjusid meeltele, kehale ja hingele. Siin on viis erinevat viisi kuidas päikesevalgus võib Teie tervist paremaks muuta:...
Continue Reading

Päikesevalgus ja solaariumid – looduslik ja kunstlik UV-kiirgus

Kahtlemata on päikesevalgus oma infrapuna-, nähtava valguse ja UV-valguse komponentidega meile kõigile keskse tähtsusega. Viimase paari aasta jooksul on aga toimunud päikese alusetu halvustamine ja samalaadselt ka solaariumite halvustamine, kirjutab Euroopa Päikesevalguse Assotsiatsiooni (ESA) teaduslik nõunik Torben König. Tegelikult poleks päikeseta kogu Maal oleva elu areng sellisena, nagu me seda teame, olnud võimalik. Sellele vaatamata...
Continue Reading

Lahendus, kuidas luua ihaldatud jume ja seda hoida

Me proovime alati nii suvel kui ka salongis päevitades erinevate toodete ja pruunistajate teel luua ideaalset ja meelepärast jume. Kuid kui see ihaldatud jume kord saavutatud, kas ka hoolitsed jume eest (nagu näiteks enda juuksevärvi püsimise eest)? Hea teada! Melaniin ehk pigment nahas liigub naha pinnale reeglina 28 päeva. Selleks et päevitus püsiks kauem, on...
Continue Reading

Päevitamise ajalugu Euroopas

Kuigi tänapäeval kajastab meedia sageli päevitamise uudised fookust negatiivsusele seades, on hea teada, et see pole alati sedasi olnud. Kohanedes päikesevalgusega kogu oma evolutsiooni käigus märkas inimkond juba aastatuhandeid tagasi, et päikesevalgus võib olla tervendava toimega. Solaariumeid, ehk siis päikesevannide võtmiseks ettenähtud kohtasid tunti juba vana Rooma ajastul. Sellegi poolest ei ole suhtumine päikesevalgusesse alati...
Continue Reading

Kuidas tekib päevitus?

Meie nahk on keha kõige suurem organ. Selle pindala võib olla üle 2m² ja paksus 0,5-2mm. Nahal on äärmiselt oluline roll meie organismi normaalsel toimimisel – see kaitseb meie keha väljast, aitab hoida meie keha temperatuuri ja reguleerib vedelikuvahetust kehas. Kahe inimese nahatoon võib aga olla täiesti erinev värvuse poolest. Millest siis on tingitud erinev...
Continue Reading
1 2