Nahk
Nahk katab kogu meie keha pinna. Täiskasvanu inimese nahk kaalub 4-5 kg ja on pindalaga kuni 2 ruutmeetrit. Peamine naha funktsioon on kaitsta meid vigastuste, nakkuste, külma ja kuumuse eest ning ladestada vett, rasva ja vitamiine.
Nahk on meie keha kõige suurem organ. Õige ongi mõelda sellele kui organile, mis on väga vastupidav ja võib taluda väga suuri koormuseid. See on meie keha piirjooneks, mis kannatab ka väga tugevat väliskeskkonna mõju, kuid on samas piisavalt tundlik, et tunda kerget tuulepuhangut.
Nahk on jagatud kolmeks osaks: epidermis on naha pealmine kiht, kus toimuvad päevitusega seotud protsessid, dermis või pärisnahk, mis sisaldab kollageeni, elastaani ja fibroplaste, mis tagavad naha tugevuse ja elastsuse ning aluskiht, mis kinnitab nahka meie keha külge ning samas kogub vajalikke toiteaineid.
Naha kihid
Epidermis on väga õhuke kiht, mille paksus on kõigest 0,1mm. See jaguneb omakorda pealmiseks sarvkestaks (pealiskiht) ja basaalkihiks (aluskiht). Basaalkihi rakud uuenevad pidevalt ning liiguvad üles, surudes samal ajal teised rakud sarvkihi poole. Basaalkihis paiknevad ka spetsiaalsed rakud, melanotsüüdid, mis on otseselt seotud päevitusprotsessiga. Just melanotsüütides toimub keemiline reaktsioon, mille tulemusel tekivad amiinihappe türosiini abil melanosoomid, mis sisaldavad pigmendigraanuleid. Oksüdeerudes UV kiirtega saab see hiljem iseloomuliku pruunika värvuse. Seda protsessi kutsutakse fakultatiivseks või kaudseks päevitumiseks samas kui otsene päevitamine on meie naha olemasoleva pigmendi värvumine UVA kiirte toimel.
Iga inimese nahk suudab toota vaid teatud koguse melaniini, mis on määratud geneetiliselt tema nahatüübiga. Päevitades rohkem või vähem, võime me muuta melaniini tootmise hulka ja päevituse astet, kuid ei ole võimalik päevitada rohkem kui nahk suudab toota melaniini ega muuta oma nahatüüpi.
Üheks meie naha tähtsaimaks funktsiooniks on kaitsta kudesid nähtamatu kiirguse eest, sealhulgas UV kiirguse eest.
Naha pealmine sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja see on esmaseks kaitseks mistahes ärrituse puhul. Liikudes basaalkihist ülesse toodavad naharakud aina rohkem keratiini nimelist proteiini, mis liidab neid rakke omavahel nii kaua, kui tekib ühtlane läbimatu epidermise kaitsekiht. Kogu protsess võtab aega 28 päeva ja seda aega võib pidada naharaku elueaks. UV kiirgusega muutub see pealmine kaitsekiht veelgi tihedamaks ja tugevamaks.
Kui UVB kiired käivitavad keemilise reaktsiooni, mille tulemusel tekib uus pigment melaniin, siis UVA kiirte toimel saab see pigment iseloomuliku pruunika värvuse. Saadud pruun jume sõltub mitmest faktorist – eelkõige geneetiliselt määratud võimest moodustada melaniini. Nii on tumeda nahaga inimestel melaniini moodustamine pidev protsess ja viibides päikese käes isegi lühikest aega saavad nad kiiresti iseloomuliku pruunika jume. Vastupidi – heleda nahaga inimeste melanotsüüdid ei tooda uut pigmenti piisavalt ja päevitamise tulemusel tekib kõigepealt päikesepõletus ja seejärel kerge jume. Vähem pigmenti tähendab väiksemat kaitsevõimet ja seetõttu peaksid just heleda nahaga inimsed olema eriti ettevaatlikud ja mitte liialdama päevitamisega.