European Sunlight Association, mille liikmeks on Eesti Solaariumikoda, on teinud ülevaate teaduslikest uuringutest, milles käsitletakse UV-valguse mõju meie kehale, D-vitamiini ja selle toimet erinevate haiguste ennetamisel ning mõõduka ja kontrollitud solaariumide kasutamise eelistest.
Teksti originaal allikas on leitav siit:
https://europeansunlight.eu/cms/wp-content/uploads/2019/07/Updated-scientific-overview.pdf
Sissejuhatus
UV-valguse toime käsitlemisel on palju segadust, mis on põhjustatud rahvatervise valdkonnast tulevate sõnumitega. Enamus neist on sageli ühepoolsed ja keskenduvad peamiselt kahjulikele mõjudele, samal ajal kui mõõduka ja vastutustundliku päevitamisega seotud kasud inimeste tervisele on täiesti tähelepanuta jäetud. Tegelikult on paljud teadlased nõus sellega, et vältides päikesepõletust ja päevitades mõõdukalt, kaaluvad võimalikud kasud tervisele kaugelt üle kahjulikud tagajärjed. Lisaks annab professionaalses keskkonnas (solaariumisalongis) päevitamine eelise võrreldes juhusliku kokkupuutega päikeselt tuleva UV-valgusega.
Sageli on jäetud tähelepanuta fakt, et lisaks laiemalt tuntud D-vitamiini sünteesile pakuvad päike ja solaariumid ka teisi tervisele kasulikke mõjusid. Nii näiteks vabastab kokkupuude UV-valgusega nahas lämmastikoksiidi, millel on veresooni lõdvestav efekt ja mis seetõttu alandab hüpertensiooni ning teiste südame-veresoonkonna haiguste riski. Protsessi käigus tekivad ka teised tuntud mediaatorid, nagu serotoniin ja beeta-endorfiin, mis panustavad meie heaolusse mitmel viisil.
Enamik raporteid ja teadustöid kasutavad endiselt aegunud teaduslikke uuringuid, mis sageli tuginevad andmetele, kus ei arvestata UV doosidega, mis on saadud väljaspool professionaalseid päevituskeskuseid, näiteks päevitades kodus või kasutades seadmeid meditsiinilisel eesmärgil. Samuti sisaldavad need andmeid, mis on kogutud teistelt mandritelt (nt Austraalia), kus ei ole kohaldatud Euroopas kehtivat kiirguse piirmäära solaariumidele 0,3 W/m². Lisaks viitavad enamik uuringutest ka 1. nahatüübiga isikutele, kes Euroopas kehtivate normide järgi ei tohiks kasutada professionaalseid solaariumeid.
Allpool leiate loetelu kõige olulisematest uuringutest erinevates valdkondades, mis rõhutavad mõõduka solaariumide kasutamise või päikese käes viibimise kasulikkust.
D-vitamiin
D-vitamiin, mis on tegelikult hormoon, on olulise tähtsusega inimese tervisele. See mõjutab isiklikku riski mitme vähitüüpi haigestumise puhul, mängib rolli kõrgvererõhutõve ja südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ning ka teiste haiguste – nagu diabeet, depressioon, sclerosis multiplex jpt puhul. Peamine ja loomulik viis D-vitamiini tootmiseks on naha kokkupuude UVB-kiirgusega. Uuringud näitavad, et 80–90% inimese D-vitamiini päevasest vajadusest tuleb just kokkupuutest UVB valgusspektriga.
Nii looduslik päike kui ka kunstlikud UVB allikad (solaariumid) pakuvad meie kehale seda vajalikku toitainet, põhjustades selle sünteesi nahas. On olemas ka teised D-vitamiini allikad, nagu mõned toidud ja toidulisandid. Need aga saavad aidata ainult vähesel määral ning ei paku teisi tervisega seotud eeliseid, mida saab päikese ja solaariumide kaudu.
Hossein-Nezhad & Hollick (2013), Vitamin D for Health: A Global Perspective
D-vitamiini puudus
Üldiselt on tänapäeval aktsepteeritud fakt, et D-vitamiini puudus on ülemaailmne terviseprobleem, mis mõjutab mitte ainult lihas-luukonna tervist, vaid põhjustab ka paljusid ägedaid ja kroonilisi haigusi.
Tõenäoliselt on teadlaste seas kõige vastuolulisem teema see, kui palju D-vitamiini on hea tervise jaoks vajalik, soovitused varieeruvad 25 ng/ml kuni kuni 50 ng/ml. Kuna puudub konsensus, siis D-vitamiini puuduse või ebapiisavuse osakaal varieerub uuringutes oluliselt. Mõned uuringud väidavad, et 69,5% elanikkonnast USA-s ja 86,4% Euroopas on D-vitamiini puuduses ning hinnanguliselt 9,4% kõigist surmadest Euroopas ja 12,8% USA-s võiks olla omistatud D-vitamiini ebapiisavusele.
Garland et al. (2014), Meta-analysis of all-cause mortality according to serum 25-hydroxyvitamin D
Lips et al. (2019), Current vitamin D status in European and Middle East countries and strategies to prevent vitamin D deficiency; a position statement of the European calcified tissue society
Solaariumid ja D-vitamiin
Läbiviidud katsetes, kus kasutati EN 60335-2-27 nõuetele vastavat solaariumit, uurisid Leiden’i ülikooli teadlased hüpoteesi, et kõrgem D-vitamiini tase veres on seotud väiksema külmetushaiguste riskiga.
Tulemuseks oli see, et solaariumi kasutajate D-vitamiini tase tõusis 24,8 → 43,6 ng/ml, samas kui suukaudsete D-vitamiini lisandite kasutajatel tõusis tase 23,2 → 37,2 ng/ml 8-nädalase perioodi järel.
Uurijad tõdesidt: „Antud uuring näitas, et päikesepõletust mitte tekitav solaariumi seanss on efektiivne nii päevituse kui ka 25(OH)D võrdse taseme tõstmisel ja seda rohkem kui 1000 IU päevas toidulisandi suukaudsel manustamisel.”
De Gruijl et al (2012), The effects of a mid-winter 8-week course of sub-sunburn sunbed exposures on tanning, vitamin D status and colds
D-vitamiini lisandid vs päevitamine päikese käes või solaariumis
Kokkupuude UVB kiirtega omab ka muid tervisemõjusid kui vaid D-vitamiini süntees. Loomkatsetes on ilmnenud, et UVB-kiirte võimalik positiivne mõju autoimmuunhaigustele ei ole seotud ainult D-vitamiini taseme tõusuga.
Wang et al. (2013), Suppression of experimental autoimmune encephalomyelitis by 300-315nm ultraviolet light
„Arvestades päikesevalgusega seotud tervisemõjudega, mis ei sõltu D-vitamiinist, on selge, et toidulisandid ei ole piisava päikese käes viibimise tõhus asendus.”
David G. Hoel, Department of Public Health Sciences, Medical University of South Carolina, USA
Päikese vältimine
Üllatuslikult ei täheldanud teadlased üldise suremuse ega pahaloomulise nahamelanoomi (MM) suremuse osas erinevusi nende vahel, kes viibisid päikese käes ja nende vahel, kes päikest vältisid.
Lisaks oli päikest vältinud inimestel lühem oodatav eluiga (0,6–2,1 aastat lühem) nende suurema riski tõttu surra südamehaigustesse ja insulti, diabeeti, hulgiskleroosi ning kopsuhaigustesse.
Kui võrreldi päikese käes sagedamini viibivaid suitsetajaid ja päikest vältinud mittesuitsetajaid, leidsid teadlased, et naiste suremusrisk oli mõlemas rühmas võrdne.
Lindqvist et al. (2016), Avoidance of sun exposure as a risk factor for major causes of death: a competing risk analysis of the Melanoma in Southern Sweden cohort.
Serotoniin ja endorfiinid
Päikesevalguse ja hea tuju või isegi õnnetunde seose mõistmiseks ei ole vaja eraldi teadusuuringuid ega statistikat. On näidatud, et serotoniini ja endorfiinide vabanemine veres sõltub aastaajast või täpsemalt sellest, kui palju aega veedetakse päikese käes. Kuigi see ei ole täielikult tõestatud, võib hooajalise meeleoluhäire ja teiste depressiivsete häirete ning päikesevalguse puudumise vahel olla seos.
Lambert et al. (2002), Effect of sunlight and season on serotonin turnover in the brain
Sansone et al. (2013), Sunshine, Serotonin, and Skin: A Partial Explanation for Seasonal Patterns in Psychopathology?
Vähkkasvajad ja D-vitamiin
On olemas tugevad tõendid, et piisav D-vitamiini tase vähendab enam kui 20 erineva vähitüübi tekkeriski ning ka nendesse suremust.
Naistel, kelle D-vitamiini tase veres oli vähemalt 40 ng/ml, oli 71% väiksem vähirisk võrreldes naistega, kelle tase oli alla 20 ng/ml.
D-vitamiini taseme hoidmine vahemikus 40–60 ng/ml vähendab paljude vähivormide riski. Uuringud on tuvastanud enam kui 19 vähitüüpi, millesse suremus on pöördvõrdelises seoses saadud UVB-valguse doosidega.
Ühes juhuvalimiga uuringus, mis põhines enam kui 5000 vähemalt 55-aastase naise andmetel, leiti, et naistel, kelle D-vitamiini tase oli 60 ng/ml või kõrgem, oli rinnavähi risk 78–82% väiksem võrreldes naistega, kelle tase oli alla 20 ng/ml.
Uuringu autorid leidsid samuti, et osalejatel, kes viibisid eelmisel suvel päikese käes kaks või enam tundi päevas, oli 19% väiksem jämesoolevähi risk võrreldes nendega, kes viibisid päikese käes 1–2 tundi päevas. Samuti oli jämesoolevähi risk väiksem neil, kelle elustiilist tulenev päikese käes viibimise näitaja oli kõrgem, arvestades nii eelmist suve kui ka kümne aasta tagust päikese käes viibimist.
McDonnell (2016), Serum 25-Hydroxyvitamin D Concentrations ≥40 ng/ml are Associated with >65% Lower Cancer Risk: Pooled Analysis of Randomized Trial and Prospective Cohort Study
Grant (2019), Vitamin D3 from Ultraviolet-B exposure or Oral Intake in Relation to Cancer Incidence and Mortality
Moukayed & Grant (2013), Molecular link between vitamin D and cancer prevention
Vallès et al. (2018), Colorectal cancer, sun exposure and dietary vitamin D and calcium intake in the MCCSpain study
Nahavähk ehk melanoom
Pole kahtlust, et liigne kokkupuude UV-kiirgusega suurendab kõikide nahavähi tüüpide riski, peamiselt päikesepõletuse kaudu. Samas on olemas uuringuid, mis näitavad, et mõõdukas, päikesepõletust mitte põhjustav päikese käes viibimine võib tegelikult pakkuda kaitset melanoomi vastu.
Lisaks näitas 20 aastat kestnud Rootsi uuring, et naistel, kes kasutasid solaariumeid, oli üldine suremus 23% madalam võrreldes naistega, kes solaariumeid ei kasutanud. Uuringu autorid ei leidnud melanoomi riski suurenemist testgruppides ka 20 aasta möödudes.
- aasta mais avaldati uuring, milles analüüsiti D-vitamiini taseme ja melanoomi riski vahelist seost. Tulemused viitavad sellele, et nii D-vitamiini puudus kui ka ebapiisav tase veres on seotud melanoomi tekkega ning melanoomi tekkimise risk näib vähenevat, kui D-vitamiini tase läheneb normväärtustele.
Teine uuring näitab aga, et mida rohkem aega veetsid inimesed nädalavahetustel päikese käes, seda väiksem oli melanoomi risk. Inimestel, kes viibisid nädalavahetustel päikese käes 4–5 tundi, vähenes melanoomi risk 28% võrra.
Lisaks toovad mitmed uuringud välja ka mõned olulised nahavähi riski suurendavad tegurid. Lisaks suitsetamisele suurendavad riski ka alkoholi tarbimine ning melanoomi esinemine perekonnas (pärilikkus). Viimase puhul kasvab melanoomi haigestumise risk 74%, lamerakk-kartsinoomi risk 22% ja basaalrakulise kartsinoomi risk 27%.
Lindqvist et al. (2014), Avoidance of sun exposure is a risk factor for all-cause mortality: results from the Melanoma in Southern Sweden cohort.
Cattaruzza et al. (2019), 25-Hydroxyvitamin D serum levels and melanoma risk: a casecontrol study and evidencesynthesis of clinical epidemiological studies
Newton-Bishop et. al (2011), Relationship between sun exposure and melanoma risk for tumors in different body sites in a large case-control study in a temperate climate.
Wei et. al (2019), Having a first-degree relative with melanoma increases lifetime risk of melanoma, squamous cell carcinoma, and basal cell carcinoma
Südame-veresoonkonna haigused
Eelpool mainitud D-vitamiini puudus on seotud ka suurema südame-veresoonkonna haiguste ja kõrgvererõhutõve riskiga ning suurema suremusega südame-veresoonkonna haigustesse. Lisaks D-vitamiini mõjudele on näidatud, et UVA-kiirgus suurendab nahas ringleva lämmastikoksiidi taset, millel on veresooni laiendav toime. See omakorda aitab alandada vererõhku ning vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski.
Kheiri et al. (2018), Vitamin D deficiency and risk of cardiovascular diseases: a narrative review Weller (2016), Sunlight has cardiovascular benefits independently of vitamin D
Hulgiskleroos (SM)
Mitmed uuringud on näidanud seost päikesevalguse käes viibimise ja hulgiskleroosi vahel.
Ühes olulises uuringus leidsid teadlased, et inimestel, kes elasid enne hulgiskleroosi avaldumist piirkondades, kus päike oli aktiivne, pakkudes kõrgemat UVB-kiirguse taset, oli haiguse tekkimise risk 45% väiksem võrreldes nendega, kes elasid madala päikese aktiivsusega ja UVB-tasemega piirkondades (P < 0,0001). Samuti oli 31–40 aastastel inimestel, kes viibisid suveperioodil päikese käes õues 10 või enam tundi nädalas 82% väiksem risk haigestuda hulgiskleroosi võrreldes nendega, kes viibisid õues alla 10 tunni nädalas madala päikese aktiivsusega piirkondades (P = 0,01).
Teine uurimisrühm leidis naistel 43% suurema hulgiskleroosi riski, kui võrreldi gruppe D-vitamiini tasemega alla 12 ng/ml ja üle 20 ng/ml. D-vitamiini taset käsitleti selles uuringus päikesevalguse mõju kaudse näitajana.
Tremlett et al. (2018), Sun exposure over the life course and associations with multiple sclerosis
Munger et al. (2017), 25-Hydroxyvitamin D deficiency and risk of MS among women in the Finnish Maternity Cohort.
Diabeet
Paljud uuringud on näidanud, et kõrge D-vitamiini tase veres on pöördvõrdeliselt seotud nii I kui ka II tüüpi diabeedi riskiga. Teadlased leidsid, et patsientidel, kelle D-vitamiini tase oli üle 30 ng/ml, esines diabeeti vaid kolmandikul juhtudest võrreldes nendega, kelle tase alla 30 ng/ml.
Lisaks näitas 2010. aastal läbiviidud uuring, et naistel, kellel oli harjumuseks päikese käes viibimine, oli diabeedi tekkerisk 30% väiksem võrreldes nendega, kes viibisid päikese käes vähem. Üks uuring viitab isegi sellele, et diabeedi tekkeriski vähenemine ei pruugi sõltuda otseselt D-vitamiini tasemest, vaid selle põhjuseks võivad olla muud ultraviolettkiirguse (UV) mõjud, mis vähendavad II tüüpi diabeedi riski.
Lindqvist et al. (2010), Are active sun exposure habits related to lowering risk of type 2 diabetes mellitus in women, a prospective cohort study?
Park et al (2018), Plasma 25-hydroxyvitamin D concentration and risk of type 2 diabetes and pre-diabetes: 12- year cohort study
Geldenhuys et al. (2014), Ultraviolet radiation suppresses obesity and symptoms of metabolic syndrome independently of vitamin D in mice fed a high-fat diet.
Alzheimer ja kognitiivsed häired
Mitmed avaldatud uuringud on seostanud madala D-vitamiini taseme suurenenud Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormide riskiga. D-vitamiini puudust on seostatud ka kiirema kognitiivse võimekuse langusega ning kuni kolmekordse Alzheimeri tõve tekkeriski suurenemisega.
Feart et al. (2017), Associations of lower vitamin D concentrations with cognitive decline and long-term risk of dementia and Alzheimer’s disease in older adults
Päikesekaitsetoodete võimalikud kõrvalmõjud
Päikesekaitsekreemid ei pruugi olla nii ohutud, kui paljud tootjad soovivad meid uskuma panna. Samuti on dermatoloogide soovitus kasutada päikesekaitsekreemi iga päev liialdatud ning võib olla isegi kahjulik, kuna SPF 15-ga päikesekaitse kreem vähendab D-vitamiini sünteesi nahas kuni 95%.
Ühes uuringus leidsid teadlased, et nelja tavapärase käsimüügis oleva keemilise toimega päikesekaitsekreemi koostisosa (avobensoon, oksübensoon, oktokrüleen ja ekamsuul) kontsentratsioonid plasmas ületasid USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) poolt kehtestatud ohutuslävendi. Nende leidude kliiniline mõju vajab edaspidistes uuringutes põhjalikumat käsitlemist.
Matta et al. (2019), Effect of sunscreen application under maximal use conditions on plasma concentration of sunscreen active ingredients
Päevitamise positiivne mõju – üldine ülevaade
Üha rohkem uusi uuringuid toovad välja tõendusmaterjali, mis käsitleb päikesevalguse ja UV-kiirguse üldist kasulikku mõju inimese tervisele. See on kõige paremini kokku võetud kahes artiklis, mille autoriteks on David Hoel ja Frank de Gruijl. Oma 2016. ja 2018. aastal avaldatud artiklites seavad nad kahtluse alla senised tervishoiupoliitika kujundajate seisukohad ning kutsuvad üles muutma rahvatervise suuniseid.
Hoel et al., (2016), The risks and benefits of sun exposure 2016
Hoel & de Gruijl (2018), Sun exposure public health directives
IARC / WHO / SCHEER aruannete kriitiline hindamine
Nagu käesoleva dokumendi alguses mainitud, tuginevad IARC, SCHEER ja WHO aruanded, nagu ka paljud teised kriitilised ülevaated, peamiselt vananenud uurimistulemustele ning ei ole seetõttu täielikult kohaldatavad tänapäevastele solaariumi teenustele ega nende regulatsioonidega Euroopa riikides.
Lisaks ei näidanud Euroopa solaariumeid käsitlev kõige värskem metaanalüüs seost melanoomi tekke ja solaariumide kasutamise vahel (OR = 1,10; 95% CI = 0,95–1,27; p = 0,218). Neid tulemusi peetakse statistiliselt ebaoluliseks, kuna p-väärtus on kõrge ning usaldusvahemik hõlmab nii riski vähenemist kui ka suurenemist.
Samuti on Euroopa Komisjoni teaduskomitee (SCHEER) ja WHO hiljutist aruannet kritiseeritud ning ühes ülevaate artiklis väidetakse, et aruanne põhineb „ebatäielikul, tasakaalustamata ja mittekriitilisel kirjanduse hindamisel“.
Burgard et al. (2018), Solarium Use and Risk for Malignant Melanoma: Meta-analysis and Evidence based Medicine Systematic Review.
Reichrath et al. (2018), A Critical Appraisal of the Recent Reports on Sunbeds from the European Commission’s Scientific Committee on Health, Environmental and Emerging Risks and from the Word Health Organization.
Vastutustundlikul ja mõõdukal solaariumi kasutamisel on mitmeid tervisega seotud eeliseid
Uuringud kinnitavad, et UV-kiirguse kasulike mõjude maksimeerimiseks ning liigse päevitamise võimalike riskide vähendamiseks on mõistlik kasutada solaariumied professionaalses keskkonnas (päevituskeskused). Lisaks on oluline pöörata tähelepanu UV kogudoosile (kiirguse intensiivsus ja päevitamise aeg), mitte ainult doosi määrale (intensiivsusele). Nii on võimalik vältida nahapõletuse tekkimist.
Paljud on uuritud seost solaariumi kasutamise ja melanoomi ehk nahavähi vahel. Hiljutine Põhja-Ameerika metaanalüüs vaatas kokku kaheksat usaldusväärset uuringut. Selle põhjal oli solaariumi kasutajate melanoomiriski suhtarv 1,23, ehk risk oli veidi suurem kui mitte solaariumi kasutajatel.
Kui uuriti eraldi, siis selgus, et koduste solaariumide kasutamisel oli melanoomi risk märgatavalt kõrgem (suhtarv 1,53), samas professionaalsetes solaariumikeskustes oli risk praktiliselt sama kui mitte solaariumi kasutajatel (suhtarv 1,05).
Lihtsamalt öeldes: päevitamine professionaalses solaariumis ei näita melanoomi riski suurenemist, kuid koduse solaariumi kasutamine võib riski tõsta.
Need tulemused viitavad sellele, et probleem ei seisne solaariumis endas, vaid selles, kes ja kuidas seadet kasutab. Seetõttu on oluline, et kehtiksid nõuded päevituskeskuste personali osas, kes peaksid olema spetsiaalse väljaõppega.
Hoel (2016), Commercial tanning salons and melanoma risk.
McKenzie & Lucas (2018), Reassessing Impacts of Extended Daily Exposure to Low Level Solar UV Radiation.