Päikesevalguse ja ultraviolettkiirguse rolli ümberhindamine rahvatervises

Aastaid on Euroopa rahvatervise sõnumid keskendunud üksnes päikese ohtudele, eriti nahavähi riskile. Ja kuigi liigne päikesekiirgus on kindlasti ohtlik, näitavad uued teaduslikud tõendid, et regulaarne ja mõõdukas kokkupuude loodusliku päikesevalgusega võib tuua tervisele ka olulist kasu. Positiivsed mõjud on palju enamat, kui tavapäraselt tuntud D-vitamiini roll, sisaldades kaitset südamehaiguste, teatud autoimmuunhaiguste ja allergiate eest ning isegi vaimse ja kognitiivse tervise paranemist.

Euroopa Päikesevalguse Assotsiatsioon (ESA) kutsub üles antud teemale tasakaalustatumalt lähenema. Rahvatervisepoliitika peaks jätkuvalt hoiatama liigse päevitamisega kaasnevate riskide eest, kuid samas ka julgustama inimesi viibima igapäevaselt ohutult päikese käes, osana tervislikust eluviisist.

Taust

Inimesed on elanud koos päikesevalgusega sama kaua, kui meie liik on eksisteerinud. Meie keha on päikesega kohanenud ja meie tervis sõltub sellest. Siiski on viimastel aastakümnetel rahvatervise strateegiad tugevalt soovitanud päikest vältida. See on küll vähendanud mõningaid nahavähijuhte, kuid samas tähendanud, et miljonid eurooplased ei pruugi saada piisavalt päikesevalguse kasulikku mõju.

Tõendid päikesevalguse kasu kohta

Pikem ja tervem elu

Mitmed Euroopas läbiviidud uuringud näitavad, et inimesed, kes veedavad rohkem aega päikese käes, elavad kauem ja neil on väiksem risk haigestuda südamehaigustesse ja teistesse peamiselt levinud haigustesse. Näiteks Rootsis tehtud uuringu kohaselt oli naistel, kes ei viibinud piisavalt päikese käes, sama suur suremuse risk kui suitsetajatel.

Rohkem kui lihtsalt D-vitamiin

Ei ole ammu uudiseks, et D-vitamiin on meile oluline, kuid päikesevalgusel on veelgi rohkem kasulikke mõjusid. Ühena neist on näiteks lämmastikdioksiid, mis alandab vererõhku ning mõjutab meie immuun- ja hormonaalsüsteemi. Toidulisandid võivad küll kompenseerida D-vitamiini puudust, kuid ei saa kunagi jäljendada päikesevalguse kõiki positiivseid mõjusid.

Tugevam ja tasakaalus immuunsüsteem

Mõõdukas päikesevalgus aitab immuunsüsteemil töötada tasakaalustatult – see vähendab liigset põletikku ja toetab organismi kaitsevõimet. Tõendid näitavad kasu sellistele terviseseisunditele nagu hulgiskleroos, 1. tüüpi diabeet, laste allergiad ja isegi viirusinfektsioonidest taastumisele.

Tervislik areng ja ajutegevus

Lapsed, kelle emad viibisid raseduse ajal rohkem päikese käes, kogevad vähem õpiraskusi. Päikesevalgus mõjutab ka hormoone, mis on seotud energiataseme, meeleolu ja sotsiaalse heaoluga.

Südame- ja ainevahetuse tervise toetamine

Inimestel, kes saavad regulaarselt päikesevalgust, on madalam kõrge vererõhu, rasvumise ja 2. tüüpi diabeedi esinemissagedus. Need südame- veresoonkonna haigused on aga üheks peamiseks enneaegsete surmade põhjustajateks tänapäeva Euroopas.

 

Olulised sammud Euroopa riikide tervishoiupoliitika kujundamisel

Hirmust tasakaaluni

Euroopa peab liikuma sõnumilt “väldi päikest” sõnumile “kasuta päikest targalt”. See tähendab mõõduka igapäevase päikese käes viibimise julgustamist, samal ajal vältides päikesepõletust. 

Toetus riskirühmadele

Grupid, kellel on vähe looduslikku päikesevalgust – näiteks hooldekodude eakad, kõrgematel laiuskraadidel elavad inimesed või krooniliste haigustega inimesed – peaksid saama paremat ligipääsu ohututele valgusravi meetoditele.

Investeeringud teadusuuringutesse

Euroopas tuleks suurendada toetust kliiniste uuringute läbiviimiseks, et täpsemalt määratleda, kuidas päikesevalgust saab paremini kasutada südame-veresoonkonna haiguste, autoimmuunhaiguste ja  metaboolse sündroomi ennetuses ja ravis. 

 

ESA soovitused

  1. Uuendada riiklike rahvatervise juhiseid, et edendada ohutut ja regulaarset päikese käes viibimist;
  2. Lisada päikesevalgus rahvatervise strateegiatesse, mis keskenduvad südame-veresoonkonna tervisele, immuunsusele ja vaimsele heaolule.
  3. Korraldada avalikke kampaaniaid, mis selgitavad nii päikesevalgusest tulenevaid riske kui ka kasutegureid;
  4. Toetada teadustöid, mis käsitlevad päikesevalguse ennetavat mõju tervisele.

 

Kokkuvõte

Viimased teaduslikud uuringud kinnitavad selgelt: päikesevalgus, kui seda tarbida vastutustundlikult, ei ole mitte ainult ohutu, vaid on hea tervise jaoks ka vajalik. Inimesi tuleks julgustada viibima valguse käes – regulaarselt, mõõdukalt ja targalt. Rahvatervisepoliitika peab toetama tasakaalu, tagades, et eurooplased saaksid maksimaalset kasu inimkonna kõige loomulikumast ja rikkalikumast terviseallikast – päikesest.

 

Viited allikatele:

1. Riedmann U, Dibben C, de Gruijl FR, Gorman S, Hart PH, Hoel DG, Levy C, Lindqvist

PG, Norval M, Parikh SS, Pilz S, Rueter K, Slominski AT, Slominski RM, Young AR,

Zgaga L, Weller RB. Beneficial health effects of ultraviolet radiation: expert review

and conference report. Photochemical & Photobiological Sciences.

2025; https://doi.org/10.1007/s43630-025-00743-6.